reede, 5. november 2010

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt saan öelda, et kursus oli minu jaoks hariv, huvitav ning silmaringi laiendav.
Nagu enamus tänapäeva noori puutun ma Interneti ja arvutiga kokku igapäevaselt nii tööalaselt kui ka isiklikuks suhtluseks ja asjaajamiseks ning enam ei kujuta ette, et asjad võiksid teisiti olla. Väga uudne oli minu jaoks näha seda kõike erivajadustest lähtuvalt ning seda, mis roll võib internetil ja arvutil olla puudega inimese ühiskonda kaasamisel.
Erinevad abivahendid lihtsustavad oluliselt puudega inimese töö- ja õpivõimalusi ning kindlasti ka kursis olekut kõige toimuvaga. Abivahendid peaksid olema puudega inimestele rohkem kättesaadavamad ning soodsama hinnaga ja arvan, et vajadusel peaks riigi sotsiaalhoolekanne liikuma jõulisemalt selles suunas, et neid erivajadusega inimestele võimaldada või neid nende soetamisel toetada.

Väga huvitav oli minu jaoks kodulehekülje tegemine. Ei saa öelda, et see minu jaoks kerge oli ning on üsna tõenäoline, et ei pruugi enam kodulehekülje (ise)tegemisega kunagi kokku puutuda. Küll puutun praegu tööalaselt kokku olemasoleva kodulehekülje uuendamise tellimisega ning sain kohe küsida küsimusi lehekülje ligipääsetavuse osas puudega inimesele, kes võib kasutada erinevaid abivahendeid.
Päris kindlasti oli kodulehekülje tegemine silmaringi laiendav. Kuni siiani puudusid mul igasugused teadmised kodulehekülje loomise, html keele ning kõikvõimalike muude asjade kohta, mida sai ise järgi katsetada.
Praegu on väga palju võimalusi kodulehe saamiseks, näiteks töö tellida või luua kodulehekülg juba valmis platformidele, mis on reeglina väga lihtsaks ja kasutaja sõbralikuks tehtud. Siiski oli väga huvitav aru saada, kuidas see kõik ikkagi päris algusest saati sünnib.
Informatiivne oli minu jaoks ka see, et korrektselt vormistatud leht peab vastama spetsiaalsetele nõuetele, et ka puudega inimesed seda näeksid või kasutada saaksid.

Ülesanne 6: Internetisuhtlus

Ülesanne: kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid

Valisin kirjelduseks praegu väga populaarse ning aktuaalse veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook, kus kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi.

Toon välja mõned punktid Facebooki statistikast :
- Facebookis on rohkem kui 500 miljonit kasutajat
- 50% aktiivsetest kasutajatest külastavad Facebooki igapäevaselt
- Facebookis on üle 900 miljoni objekti, millega inimesed seotud on (leheküljed, grupid, sündmused,jm)
- Keskmisel kasutajal on 130 sõpra ning ta jälgib või on seotud 80 erineva objektiga

Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooliõpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.

Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides ning on keelustatud ka mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtevõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg’i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.

Olen ka ise Facebooki kasutaja ning kuulun ka nende kasutajate hulka, kes külastavad Facebooki igapäevaselt.
Selliste suhtlusvõrgustike osas olen isikliku info jagamise osas üsna skeptiline. Näiteks peale konto loomist avastasin poolkogemata oma andmete olemasolu ning lingi Google otsingust. Õnneks on võimalik privaatsussätetega määrata oma nähtavus üldveebis ning isikliku info osas otsustab iga inimene ise, kui palju ta soovib, et teised inimesed seda infot näevad.

Ise kasutan Facebooki pigem, et oma sõprade ja tuttavate tegemistega kursis olla. Tänapäeva kiire elutempo juures tundub see parim lahendus. Lisaks jälgin läbi Facebooki endale olulisi või huvipakkuvaid lehekülgi, seal hulgas tööalaselt näiteks koostööpartnerite tegemisi, vajaminevaid uuendusi, üritusi või muud sellist, mille kohta teadmisest võib kasu tulla.

Loengumaterjalides välja toodud netiketi mõiste oli minu jaoks võõras. Loogiliselt mõeldes oleksin ma selleni jõudnud, et ka veebis on omad viisakusreeglid, aga ma ei olnud selle mõistega kunagi kokku puutunud või selle peale pikemalt aru pidanud.
Facebook üleüldiselt on jätnud mulle üsna viisaka mulje (kindlasti oleneb veebiviisakus ka inimese enda tuttavate võrgustikust), aga vahel on jäänud silma ka selliseid asju, mis on mind ebameeldivalt üllatanud.
Peamiselt üllatab mind kasutajate väljendusviis, kus vägagi auväärt positsioonidel inimesed võivad lausa uskumatult madalale tasemele langeda kasutades ebaviisakaid sõnu, väljendeid, ropendamist jms. See paneb mind tavaliselt mõtlema, kas ka igapäeva elus on sellised väljendid nende jaoks normaalsed ja aktsepteeritavad.
Lisaks üllatavad mind vestlused ja teemaarendused, mis peamiselt sisaldavad negatiivset kriitikat kellegi või millegi suhtes. Emotsioonidel põhinevad arutelud võivad minna väga isiklikuks, solvavaks ja ebameeldivateks, sisaldamata seal juures ühtegi olulist infot või olukorra lahendust.
Samas välja toodud punktiga jaga oma teadmisi olen ma nõus ning näinud väga positiivseid tulemusi. Leian, et internet on teinud väga mugavaks mõnele probleemile lahenduse leidmise. Esiteks väga suur infohulk, millest vastust otsida ning teiseks foorumid või suhtluskeskkonnad, kuhu oma küsimus edastada, millele inimesed kenasti oma nõu ja teadmistega vastavad.

Allikad:
Wikipedia [04.11.2010]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest [04.11.2010]

Ülesanne 5: Ligipääsetav Internet

Kaasõpilase veebilehe analüüs

Valisin analüüsiks Carmeni kodulehekülje rehabiliteerimise kohta.

Koduleht vastas kursusel nõutud validator.w3.org nõuetele ning seeläbi nägemispuudega inimestele kenasti loetav ning kättesaadav.
Leht on visuaalselt väga korrektselt vormistatud, testitud on võimalikult palju värve (tekst, taust, lingid), mis tavaliselt meie kasutuses olevate kodulehekülgede puhul tunduks pigem kiratsev, kuid antud kursuse raames jättis mulje, et töö tegija on suhtunud asjasse tõsiselt ning katsetanud erinevaid xtml keele käsklusi.
Seda oli täheldada ka esilehe tsitaadis ning teksti joonduses (nt. enda töö puhul mul ei õnnestunud sellist joondust sisse viia).
Mulle meeldis lehe ülesse ehitus, mis on loogiline ning kenasti struktureeritud ehk kodulehekülje info on läbi mõeldud.
Positiivne on ka kõikide allikate otse linkimine Koduleheküljele.

Minu hinnangul on Carmeni koduleht väga hästi tehtud.