ülesanne 4: tugitehnoloogia

Ülesandeks oli valida kaks sama kategooria tugitehnoloogia toodet ning neid omavahel võrrelda.
Kuna sama kategooria tooted on peamiselt üksteisega seotud (nt kõnesüntesaator, punktikirjamonitor, mis on väljundseadmed ekraanilugejale), siis on neid omavahel väga raske võrrelda. Valisin võrdluseks ekraanilugeja ja ekraanisuurenduse.

Ekraanilugeja ja ekraanisuurendus on mõlemad mõeldud abivahenditena nägemispuudega inimestele, kus esimene on peamiselt raske nägemispuudega inimestele, kes ei saa kuvariga töötada ja teine vaegnägijatele.

Ekraanilugeja (ingl.k. screen reader) on riistvaraseade, tarkvarapakett või nende kombinatsioon, mis muudab arvutiekraanile toodava informatsiooni mõneks muuks infoliigiks (tavaliselt heliliseks, kuid võib kasutada ka Braille’ kirja vms), teda kasutatakse koos vastava väljundseadmega (kõnesüntesaator, Braille’monitor vm).

Tänapäeval kasutatakse peamiselt tarkvaralisi ekraanilugejaid. Need hangivad oma tööks vajaliku info suure operatsioonisüsteemi käest, s.t nad ei tegele üldjuhul ekraanil kujutatavate elementide optilise ära tundmisega. Pärast vajaliku info hankimist analüüsib ekraanilugeja seda ning saadab tulemuse kas kõnesüntesaatorisse, punktkirjareale (Braille’ monitorile) või mõnele teisele rakendusele.
Ekraanilugeja on väga komplitseeritud rakendus, kuna tal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades, mis eeldab teatavate nõuete täitmist (nt loetavate veebilehtede vastavust ametlikule standardile) ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta.

Ekraanisuurendusprogramm ehk ekraaniluup (ingl.k. screen magnifer) on tarkvarapakett, mis võimaldab kasutajal näha arvutiekraani mingit osa suurendatuna (tüüpiliselt 2-16 korda).
Ekraanisuurendus moodustab ekraanile akna, mis suurendab kursori all olevat ekraanipinda ning mida kasutaja saab vajadusel ekraanil nihutada. Lisavõimalusena pakutakse võimalust kerida ette antud kiirusega avatud dokument läbi suurendatava ala.
Lisaks sellele saab paremates ekraanisuurendusprogrammides, sõltumata kasutatavast resolutsioonist ning värvisügavusest, muuta kasutatavaid värvilahendusi, asendada mõni ebasobiv värv teisega, muuta pildi kontrastsust. Selle juures säilitades tähepiirjoonte sujuvuse ja piltide välimuse.
Ekraanisuurendusprogramm sõltub video draiverist ja video kaardist. Probleeme võivad tekitada ka programmid, mis kirjutavad otse ekraanile või kasutavad selleks ainult mingeid operatsioonisüsteemi erilahendusi. Näitena võivad selliseid raskusi tekitada mõned arvutimängud. Püüdes olla “intelligentsem” põrkub ekraanisuurendusprogramm kokku sarnaste probleemidega nagu ekraanilugejagi, sest taoliseks tööks vajab ta infot operatsioonisüsteemi käest aktiivse programmi töö kohta.

Tuntumaid ekraanilugejaid: kinnine kommertstarkvara JAWS, vaba tarkvara Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemisedel), Speakup (Linux keskkonna jaoks).
Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on olemas ka ekraanilugeja, kuid nende võimsus ja kasutatavus on erinevad - Windows 2000, XP ja Vista sisaldavad küllalt algelist Narratori, samas MacOS X süsteemides sisalduv VoiceOver on tunduvalt võimsam.
Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest kui ekraaniluupi.

Tuntumaid ekraanisuurendusprogramme: ZoomText Xtra, Magic, Lunar (Windows keskkonna jaoks).

Mõlemaid programme kasutatakse koos väljundseadmega; ekraanisuurenduse korral vastavalt vajadusele. Kui ekraanisuurendusprogrammiga on liidetud ka osaline kõneväljund, siis muudab see kasutaja töö hõlpsamaks. Tuntumaid ekraanisuurendusprogramme koos osalise hääleväljundiga: Lunarplus, ZoomText Xtra level2, Magic koos häälega (Windows keskkonna jaoks).

Ühtlasi kasutatakse programme ka koos s.t et omavahel on integreeritud ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga s.t. koos suurendusega loetakse luubi alla jäänud tekst ka ette. Selle lahendusega saab arvutikasutaja valida, kas kasutab mõlema programmi väljundit korraga või ainult ühte neist. Selline sümbioos lubab lisada ka ekraanisuurendusprogrammile “intelligentsust“ ning ekraanilugejal lastakse juhtida ekraanisuurendusprogrammi fookuses olevat piirkonda.
Tuntumaid omavahel integreeritud programme on Supernova (Windows keskkonnale). Windows XP-l ja Vistal on lihtne luup süsteemiga kaasas, MacOS X-ile on saadaval tasuta Subrosasoft Magnifier, Linuxile on saadaval Gnome-Magnifier ja KMag (KDE keskkonnale). Mõnes Linuxi variandis on luubitarkvara juba paigaldatud.

Allikad:
http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja [16.10.2010]
http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraaniluup [16.10.2010]
http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621383 [16.10.2010]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia [16.10.2101]

Piltide allikad:

ekraanilugeja: http://joeclark.org/nypl/20Tiemann-closeup.jpg [16.10.2010]

ekraanisuurendaja: http://www.afb.org/images/screen%20magnification.jpg [16.10.2010]

ülesanne 3: IT rollist erivajadustega inimestele

Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust – ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamine ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt (Kikkas, 2009).

Tehnoloogilisete vahendite roll erivajadusega inimeste integreerumisel ühiskonda on väga suur.
Eriti suurt mõju on viimastel aastakümnenditel avaldanud arvuti, seal hulgas Interneti laialdane levik.
Arvuti ja Internet ei ole tänapäeval enam privileeg. See on kättesaadav ning kasutatav enamikele inimestele. Internet annab meile oluliselt paremad võimalused info kättesaamiseks ja kommunikeerumiseks.

Eesti ühiskond näeb puudega inimestes veel abivajajaid, keda ühiskond peab üleval pidama. Puudega inimeste ligipääsematus erinevatele ühiskonnaelu valdkondadele on seadnud piiranguid nende õppimis- ja töötamisvõimalustele, mis omakorda on mõjutanud ja hoidnud madalal nende haridustaset ja tööhõivet.
See olukord on võtnud uue suuna ning seda paljuski tänu tehnoloogia järjepidevale arengule ning Interneti laialdasele levikule, mis on avanud väga palju uusi võimalusi ning muutnud integratsiooniprotsessi lihtsamaks.
Erivajadusega inimesed on saanud seeläbi teistsuguse võimaluse osaleda ühiskonna elus täisväärtuslike liikmetena vajamata seal hulgas kõrvalist abi. Järjest uuenev tehnoloogia muudab info, teenused, suhtluse jm kättesaadavaks ka neile, kellel see varem puude või muu erivajaduse tõttu võimalik ei olnud.

Arvutist on saanud erivajadusega inimesele kompensatsiooni- ja suhtlusvahend, mis pakub paremaid eneseteostamise võimalusi. See on andnud võimaluse õppida, omandada uusi oskusi, teha tööd, olla kursis päevasündmustega ilma, et kehaline või muu puudus takistuseks osutuks.
On selge, et omakorda muudab see ka eripedagoogide tööd mitmekülgsemaks andes rohkem viise, kuidas erivajadusega inimesi ühiskonnaga suhtlema suunata.

Edukas integratsioon annab erivajadusega inimestele rakenduse. Tänu tugitehnoloogiale on erivajadusega inimestel võimalus vahetada abivajaja roll mõne muu vastu ning olla kaasatud ühiskonda kui võrdne liige. Neil on võimalik anda oma panus, avaldada oma arvamust ning jagada teavet, mis varem suurema üldsuseni ei jõudnud.
Suures pildis muudab see erivajadusega inimesed rohkem nähtavaks, tõstab inimeste teadlikkust ja harib seeläbi ühiskonda ennast, mis omakorda mõjutab järgmiseid suundi ja tehnoloogilisi arendusi.

Allikas: Kikkas, K. (2009). IT ja erivajadused. [10.10.2010]

ülesanne 2: kodulehekülg

Minu kodulehekülg avaneb siit.